Hommikul alberguest välja longates selgus, et eilne künklik maastik oli oma töö siiski põlvega ära teinud ning mõne saja meetriga sai selgeks, et kõndimisest asja ei saa. Vahepeal oli üleöö sügis saabunud ja suutsin omajagu külmetada albergi trepil oodates omanikku, lootuses saada oma kotiga koos küüti.
Carlos oli abivalmis nagu portugallased ikka ja tegi ka peatuse apteegis. Seal juures sai nii mõndagi huvitavat teada kohalikust elust ja olust. Teel Rabaçali oli veel peatus sõbra kohvikus, kes peagi albergue avab, juttu kohalikust demograafia ja kinnisvara olust, viinamarjade korjamisest ning metslindudest, keda söötmas käib.
Ülejäänud päev möödus tukastades ja valmistudes uuesti käima hakkamiseks. Õhtul sõime väikese peregrino seltskonnaga õhtust ja hakkas tekkima arusaam, mis asi on Camino perekond.
Carlos oli abivalmis nagu portugallased ikka ja tegi ka peatuse apteegis. Seal juures sai nii mõndagi huvitavat teada kohalikust elust ja olust. Teel Rabaçali oli veel peatus sõbra kohvikus, kes peagi albergue avab, juttu kohalikust demograafia ja kinnisvara olust, viinamarjade korjamisest ning metslindudest, keda söötmas käib.
Ülejäänud päev möödus tukastades ja valmistudes uuesti käima hakkamiseks. Õhtul sõime väikese peregrino seltskonnaga õhtust ja hakkas tekkima arusaam, mis asi on Camino perekond.
No comments:
Post a Comment