Miks ka mitte.

Teiste laiskade blogiate kõrvale võiks ka vahlduseks mõne rea kirja panna..enda tarbeks..
Sujuvalt on viimasest sissekandest möödunud pool aastat. Selle ajaga olen suutnud kodumandrit vahetada ja töötada riigitöölisena. Lahkumisavaldus on sisse antud ning tudengielu ootamas.
Eile jäin ka 450ml vere arvelt vaesemaks ja sain purgitäie meega mu koti põhjas rikkamaks.

järgmine peatus

Vaikselt oleme end sisse seadmas oma uues pesas. Kolisime Shelter Covist ära Garberville´i pisikesse viltusesse itaalia restorani kohal asuvasse korterisse. Tööd on siin palju teha, et korterist kodu saaks.
Uue koha suurim eelis on, et mobiilil on levi ja internett tuleb läbi kaabli, nii et saab jälle skype kasutama hakata. Lisaks on naabrid enamuses tuttavad ja kellegi teise aknasse ei pea ka sisse passima.jee.
Uueks aadressiks on:
722 Locust st
apartment 2
Garberville, 95542,CA
Helistada tasub ainult mu mobiilile(702 280 3445) või Jim´i omale(702 280 3438)

MINU Ameerika

Lugedes Epp Petrone "Minu Ameerika" raamatuid tekkis mul endale küsimus, et miks mina ei kirjuta oma igapäevaelust tihedamini blogisse. Nii paljudes ta sissekannetes on ka mulle tuttavaid hetki, emotsioone, mõtteteri ja tõdemusi. Peale lühikest mõttepausi on mu põhjused/põhjendused järgmised:
- puuduv kirjanikuanne
-oskamatus imestada võõraste nähtuste ja olukordade üle või siis teisalt olen lihtsalt tuim tükk(või liialt tolerantne?)
-suutmatus leida midagi märkimisväärset oma igapäevastes tegemistes ja sellest kirjutada nii, et tunduks, et mul oleks millegist rääkida.

Olmeelust nii palju, et minuni tuli üks teatriprojekt, mis peaks valmima märtsi keskpaigaks. Tegu kohalike teatrihuviliste üllitistest kokku pandud lavatükiga, milles pakuti ka mulle ühte väikest monoloogi, mille rõõmuga vastu võtsin. Võimalik, et ka ühes teises etüüdis on mul osa.

PS. olen märganud, et mitmed blogikirjutajad on üpris sõnaahtraks jäänud uue aastaga, mis toimub?